R J - Kääbik

T (Inglise) T 62 . IVVI

Lhik:

The Hobbit

or

There and Back Again

by J. R. R. Tolkien

Ballantine Books

New York

/1965/

Tlkinud Lia Rajandi

Vrsid tlkinud Lia Rajandi (lk. 6468) ja Harald Rajamets

M 901 (16) 77

Tlge eesti keelde ja jrelsna. Kirjastus Eesti Raamat, 1977

Maa all urus elas kbik. Mitte mnes ilges rpases niiskes urus, mis on tis ussipuru ja kdu-haisu, aga ka mitte paljas kuivas liivaurus, kus pole midagi istumise alla panna ega midagi sa; ta elas kbiku-urus, ja see thendab kiki mugavusi.

Urul oli laitmatult mmargune roheliseks vrvitud uks nagu laeva laskeava, ja tpselt ukse keskel oli sravkollane vasknupp. Uks viis torukujulisse, tunnelitaolisse eeskotta. See oli vga mnus, tahveldatud seinte ja kiviparketile laotatud vaipadega, tiesti suitsuvaba tunnel, kus leidus poleeritud toole ja suur hulk nagisid mtside ja mantlite jaoks, sest kbik armastas kangesti klalisi. Tunnel lookles ikka edasi ja edasi, suundudes sgavale knka sisse Knkaks seda mberkaudne rahvas lhedal ja kaugel nimetaski. Tunneli seintes oli palju vikesi mmargusi uksi, alguses hes ja siis teises kljes. Treppe kbik ei tunnistanud: magamistoad, vannitoad, keldrid, sahvrid (neid oli palju), garderoobid (riiete jaoks olid tal terved toad), kgid, sgitoad kik olid hel ja samal korrusel, he ja sama koridori peal. Paremad toad olid kik (sisse minnes) vasakut ktt, sest need olid ainsad, millel olid aknad, sgavad mmargused aknad, kust avanes vaade aeda ja taamal laugelt je poole laskuvaile niitudele.

See kbik oli vga jukas kbik ja ta nimi oli Baggins. Bagginsid olid elanud Knka mbruskonnas juba hallidest aegadest peale ja naabrid pidasid neist vga lugu, mitte ksnes selleprast, et nad olid enamasti kik rikkad, vaid ka selleprast, et nad ei kinud kunagi seiklemas ega teinud ldse midagi ootamatut: oli juba ette teada, mida ks Baggins mistahes ksimuse peale vastab, ilma et oleks tarvitsenud pridagi. See siin on aga lugu sellest, kuidas ks Baggins ometi seiklemas kis ja endalegi ootamatult tiesti tavatuid asju tegi ja tles. Vib-olla kaotas ta seelbi naabrite lugupidamise, kuid ta vitis... nojah, eks sa lpuks ise ned, kas ta ikka midagi vitis.

Selle meie kbiku ema aga mis on kbik? Ma arvan, et praegusel ajal on kbikuid vaja lhidalt kirjeldada, sest nad on muutunud haruldaseks ja pelgavad Suurt Rahvast, nagu nad meid nimetavad. Nad on (vi olid) vikesed olendid, viksemad kui pkapikud (ja neil pole habet), kuid liliputtidest on nad kaugelt suuremad. Niakunsti tunnevad nad vhe vi ei tunne ldse peale harilike igapevaste vtete, mis aitavad neil vaikselt ja khku kaduda, kui meiesugused suured rumalad inimesed lhenevad hirmsa elevantliku trampimisega, mida nad juba miili kauguselt ra kuulevad. Nad kipuvad khtu kasvama, nad eelistavad erksavrvilisi rivaid (philiselt rohelisi ja kollaseid); kingi nad ei kanna, sest nende pkkadele kasvavad nende endi nahast paksud tallad ning jalapealseid katab tihe soe pruun karv nagu peadki (juuksed on neil muide hsti krussis); neil on pikad osavad pruunid srmed, heasdamlikud nod ja nad naeravad sgava mahlaka hlega (eriti prast lunat, mida nad svad, kui vhegi vimalik, kaks korda pevas). Nd sa tead juba kllalt, et edasi lugeda. Nagu ma tahtsin telda, oli selle meie kbiku Bilbo Bagginsi ema laialt tuntud Belladonna Took, ks vana Tooki kolmest thelepanuvrsest ttrest. Pealik Tooki vimu-piirkonda aga kuulusid kik kbikud Veetaguses Knka jalamil voolava jekese vastaskaldal. Juba ammust ajast kib jutt, et kunagi olevat ks Tookide suguvsa liige astunud abiellu mingi haldjaga (kurjad keeled kinnitavad, et me-kolliga); igatahes oli Tookide juures siiamaani midagi ebakbiklikku, ja aeg-ajalt vttis mni Tookide suguseltsist ktte ning lks seiklema. Nad kadusid salamisi ra, perekond aga vaikis kik surnuks; kuid ometi ei saanud salata, et Tookid polnud nii lugupeetavad kui Bagginsid, ehkki nad olid kahtlemata rikkamad.

See muidugi ei thenda, et Belladonna Tookil oleks prast Bungo Bagginsiga naitumist mingeid seiklusi olnud. Bilbo isa Bungo ehitas oma kaasale (ja osalt tema rahadega) kige luksuslikuma kbiku-uru, mida Knkaaluses, Knkateguses vi Veetaguses iial nhtud, ja sinna jid nad pidama oma elupevade lpuni. On aga tenoline, et pere ainus poeg Bilbo, kes vlimuselt ja olemiselt nis otsekui oma usaldusvrse ning muheda isa suust kukkunud, oli siiski Tookidelt mningaid veidraid kalduvusi prinud, mis ksnes ootasid vimalust vlja la. See vimalus saabus alles siis, kui Bilbo Baggins oli juba tisikka judnud umbes viiskmmend aastat vanaks saanud , elas oma isa ehitatud ilusas kbiku-urus, mida ma sulle asja kirjeldasin, ja nis seal kindlalt paigale juurdunud olevat.

hel hommikul kaua aega tagasi, kui maailm oli praegusest palju rahulikum, vaiksem ja haljam ja kbikuid leidus veel rohkesti ning nad elasid jukalt ja kui Bilbo Baggins prast hommikueinet oma ukse ees seisis, suitsetades tohutu pikka puust piipu, mis ulatus peaaegu ta karvaste (korralikult harjatud) varvasteni, tuli mingi imeliku juhuse lbi sinna kki Gandalf. Gandalf! Kui sa kas vi veeranditki sellest teaksid, mida mina temast olen kuulnud ja ka mina olen kuulnud ainult vga vhe sellest kigest, mida kuulda viks , oleksid sa nd valmis kuulama kige iseralikumat lugu. Kikjal, kuhu ta lks, hakkasid kohe lausa uskumatul kombel levima igasugused jutud ja seikluslikud lood. Knkaaluse kanti polnud ta kigud teda juba ammuilma toonud; ieti polnud teda seal prast ta sbra, vana Tooki surma lepea nhtud ja kbikud olid peaaegu unustanud, mismoodi ta vlja neb. Ta oli linud le Knka ja le Vee omaenda asju ajama juba siis, kui nad olid kik alles vikesed kbikupoisid ja kbikutdrukud.

Pahaaimamatu Bilbo silme ette kerkis tol hommikul lihtsalt vike, hiiglasuurte mustade saabastega vanamees, krge teravatipuline sinine kbar peas, pikk hall mantel seljas ja kaelas hbedakarva kaelartt, mida varjas allapoole vd ulatuv pikk valge habe.

Ilus hommik tna! tles Bilbo puhtast sdamest. Pike paistis ja rohi oli vga roheline. Kuid Gandalf vaatas talle oma kohevate puhmaskulmude alt, mis ulatusid ta varjuka kbara servast ettepoole, teraselt otsa.

Mis te sellega mtlete? ksis ta. Kas see on tervitus? Vi tahate elda, et hommik on ilus, kskik, kas mina seda tahan vi mitte; vi et teil on siin tna hommikul ilus olla; vi et sel hommikul peab end ilusasti leval pidama?

Kike hekorraga, tles Bilbo. Ja pealegi on nii ilusal hommikul vga hea vljas piipu tmmata. Kui teil piip kaasas on, eks istuge maha ja toppige minu tubakakotist tis. Kus meil kiiret terve pikk pev alles ees! Siis istus Bilbo ukse krvale pingile, tstis jala le plve ja puhus vlja ilusa halli suitsurnga, mis lagunemata krgele hku purjetas ja le Knka minema liugles.

Vga ilus! tles Gandalf. Aga tna hommikul pole mul aega suitsurngaid puhuda. Ma otsin kedagi, kes tahaks hest seiklusest osa vtta, mida ma praegu ette valmistan, aga vga raske on sobivat meest leida.

Seda ma usun eriti siin kandis! Meie oleme lihtsad, rahulikud inimesed ja meil pole seiklusi tarvis. Vastikud, tlikad ja ebamugavad asjad! Ei lase sind igeks ajaks lunalegi! Ma ei mista, mida inimesed neis ldse leiavad, tles meie isand Baggins, torkas pidla trakside vahele ja puhus vlja uue, veelgi suurema suitsurnga. Siis vttis ta vlja oma hommikuse postiga tulnud kirjad ja asus lugema, tehes no, nagu ei paneks ta vanameest enam thelegi. Ta leidis, et see isik talle hsti ei istu, ja tahtis, et ta minema lheks.

Aga vanamees ei liikunud paigast. Kepile toetudes seisis ta ja vahtis kbikut sna lausumata, kuni Bilbol juba pris ebamugav hakkas ja ta isegi veidi pahaseks sai.

Ilus hommik jah, tles ta viimaks. Vga lahke teist, aga meil pole siin kll mingisuguseid seiklusi tarvis. Vib-olla on teil Knka- vi Veetaguses rohkem nne. Sellega andis ta mista, et jutt on lppenud.