Lamp - Meestest, lihtsalt

Autoriigus Dagmar Lamp, Epp Petrone ja Petrone Print O 2011
Keeletoimetaja: Anu Seppa
Makett ja kaanekujundus: Anna Lauk
Kljendus: Aive Maasalu
Trkk: Greif O
Teine, parandatud ja tiendatud trkk
ISBN 9789949479450 (trkis)

See oli ks neist suvedest, mis paistab aastaid hiljem tagasi meldes pidevalt lmbe ja pikesekllane.

Mu vanematekodu krvalmajas oli ks korter, kus kis kogu aeg vga palju noori. Ema ja isa olid tl, minul oli koolivaheaeg ja ma armastasin neid jlgida. Minust umbes kmme aastat vanemaid, rikutuid ja pnevaid.

Alguses klusin aknal ja ahmisin nende dialooge, justkui filmi vi romaani. Kui kusagile ji lnk, siis titsin selle ise. Vahel istusin kardinate varjus aknalaua peal ja panin oma pevikusse kirja, mida nad rkisid.

Muide. Ma ei ole teistest millegi poolest erinev. Kui, siis ehk selle poolest, et alguses ma uskusin, et nemad ongi nnelikud. Et nemad teavad saladust, millest mind sellel igaval teismeea suvel oli ilma jetud.

Ma uskusin ka siis veel, kui hel peval majatrepil raamatut lugedes ngin Andrd. Tema ngi mind ka. Mind mitte nha olekski olnud vimatu, sest ma olin selga pannud oma kige silmatorkavamad riided ja istunud trepi keskele.

Ta seisis otse mu ees ja ksis: Noh, tdruk, mida sa loed?

Ma lugesin Pollyannat. Milline iroonia. Lugeda tdrukust, kes on lim optimist, ja uskuda, et sa ka ise suudad selliseks jda.

Andr ei olnud vga ilus, aga ta polnud ka inetu. Ta ei rkinud palju, aga ta ji palju. Kahe ndala jooksul petas ta ka minu jooma, ja mu isa ei saanud mulle mitte midagi teha, sest mida ta oleks saanud mulle teha?

Andr elas kaugemal, meie majast linna re poole. Mda kruusateed sinna kndides ei melnud ma tavaliselt millelegi. Ehk ainult sellele, kuidas ta tna kusagilt salaalkoholi sebib. Ta vitis, et seda tehakse tammekoortest, vi olid need hoopis kastanikoored ma ei hoolinud siis, ei hooli ka praegu.

Ma ei mleta, kuidas see jook maitses. Ilmselt oli selle maitse viski omast kaugel, aga me valasime seda alati kahte paksuphjalisse klaasi ja mngisime, et oleme rikkad.

Kuhu sa tahaksid minuga reisida, kui sul raha oleks? alustas ta mngu.

Ja niikaua, kui ma vastust mtlesin, ji ta magama. Suu lahti, mokk tllakil.

Vahel jtkus meil vaimset stimulatsiooni kauemaks. Hakkaks mngima, et toa nimi on aken ja akna nimi on krbes ja krbse nimi on tuba. Kuidas sa siis tleksid, et krbes lendas lbi akna tuppa, ah? ritasime seda mistatust lahendada, ise lollakalt purjuspi naerdes.

Vi siis otsustasime, et tna me mediteerime. Lamasime tunde tema rpase kktoa prandal ja vahtisime laes rippuvat krbsemusta tis pirni, kuni tunduski, et hing lks lae alla hljuma. Siis tuli ennast psti ajada ja lbi lppunud koridori peldikusse minna.

Isegi kell viis hommikul olin ma vahel purjus, kui olin valgel hilisl oma koduaknast vlja hpanud ja isa arvas, et ma magan. Kloppisin Andr ukse taga ja ta lasi mind sisse.

Ega me kogu aeg kahekesi olnud. Sageli oli ta juures ka spru. Enamik neist olid ttud ja kisid tegemas otsi. Mind ei huvitanud, mis otsi. Ma omandasin kiirelt omaduse mitte huvituda maailmast selline seisund tegi mind palju nnelikumaks, kui ma varem olin olnud. Vhemalt nii ma seal tundsin, kui maailm oli jrsku he kktoa suurune.

Kas ma armastasin teda?

Ma hoidsin teda vga. Meile meeldis magada, teineteise kaisus, rasket purjus inimese und.

Kas sa tuled homme jlle? ksis ta pehme keelega, kui ma end htu eel minema sttisin, pritust alla surudes. Siis hel peval ei pidanudki ta seda ksima, sest ma jin seks. Ja hommikuks, ja uueks ks. Meie eluks sai joomine, magamine, kallistamine ja muud sellised lihtsad tegevused.

Mtlen praegu, et ks ksimus jbki mulle vist saladuseks. Kas ta oli impotent vi ta hoidis mind?

Tema oli siis sama vana kui mina praegu. Ja mina olin seitse aastat noorem. Seitse aastat ilusam. Seitse aastat rumalam.

Olin viisteist.

Igatahes ei thendanud armastus minu jaoks toona seksi. Omal kombel mngisin ma kodu nagu laps. Vanemate juurest vinnasin meile sa, sest Andr ju tl ei kinud. Vahepeal ei snud ta pevade kaupa, aga urkad andsid talle vla peale kaks liitrit viskit ja kik oli jlle korras! Meie kodumngimisse andis ka tema oma panuse varastades siit-sealt midagi ja viies selle trni pandimajja.

See talle lpuks saatuslikuks saigi. Panditud asju sai aina rohkem ja lpuks saabuski see pev, kui klas uksekell

Andr peitis end pisikese kapi taha. Ma avasin ukse, vaatasin suurte silmadega politseinikule otsa. Keda te otsite?

Kus Andr on? uratas sinises vormis mees mulle vastu.

Ta tles, et peab ra kima. Lahkus juba hommikul 11 paiku, valetasin ega linud nost isegi mitte punaseks. Politseinik vaatas ukse vahelt sisse. Mu linki pigistavad ked vrisesid. Ta astus oma suurte saabastega sisse, vaatas ringi, mhatas ja prdus minekule.

Aga tdruk, kui sa valetasid vaatas ta mulle sgavale silma.

Miks ma peaks valetama?

Politseinik mhatas jlle ja lks minema. Seisin seljaga vastu ust, kuni kuulsin autot minema sitvat. Andr hiilis kapi tagant vlja, vttis mul mbert kinni ja tles: Sa olid vapper, tdruk.

Ma vtsin laualt he suitsu, valasin endale viskit ja ohkasin sgavalt.

Ma ei taha kunagi enam midagi sellist lbi elada, tlesin vaikselt, ja ta hakkas naerma.

Nd, seitse aastat hiljem vedeles ta minu toaprandal ja vaatas, kuidas ma rkisin. Ning tles mulle asju, mida ma ise olin unustanud.

Kuidas ma olin talle esitanud ultimaatumi. Mina vi see teine! olin ma kriisanud, kui ta vahepeal selle naabermaja venelannaga liiga pikalt juttu ajama ji.

Vi kuidas ma kord salaja vanematekodus kies tin kaasa oma lapseplve hoiuprssa see oli ikka veel olnud sealsamas, minu roosakirjus toas. Siis jime magusat mustsstraveini. lejnud rahast ostsime veel neli pudelit: peitsime kaks ue muru sisse, sest toake oli tis erinevaid eluheidikuid.

Hommikul, kui kik olid magama vajunud, hiilisin ma vlja ja istusin kastemrjale murule. Oli varahommikuselt jahe. Mul oli seljas roheline pikk seelik ja kerisin oma jalad selle alla. Pea oli suitsust paks, aga vtsin ajalehepaberist keeratud plru ja stasin selle siiski. See oli esimene kord, kui ma jin ksinda ra kaks pudelit marjaveini. Ja nutsin, sest see tundus nii vale. Niimoodi elamine.

Toetasin selja vastu lagunenud aeda. Orashein ja roosade itega ristik. ks auto sitis mda, hingasin sisse kruusatolmu, mida see les peksis. Keel ja kurk olid alkoholist ja tolmust ja suitsust halvatud. Ma nutsin ja teadsin, et olen muutunud selle kahe kuuga koledamaks kui eales varem. Eksootilise nimega elurndur Andr ei paistnudki teadvat seda saladust, mida ma otsima tulin!

Kui ta tleski mulle kunagi otse, et ta armastab, siis ma ei mleta seda enam.

Aga mul on vist meelest kik need korrad, kui me tlitsesime. Kik need korrad, kui ma tormasin sellest barikust kdulinna korterist vlja. Nd tagasi vaadates tundub see peaaegu nagu unengu. Mul oli ikka seljas see roheline seelik, millega ma isakodust ra olin jooksnud, ja muru oli niiske; pike tusis, je res siristasid linnud ja putukad. Jooksin je rde nutma. Ja ta jooksis mulle alati jrele, alati. Isegi kui ma vahel pris pikalt seda ootama pidin.

kskord tahtsin ma joosta jkke. Ta oli mulle kohutavalt haiget teinud. Ei, seekord mitte naabri-venelannaga rkides. Midagi palju hullemat. Midagi hoomamatult kohutavat. Ta oli mu viimase raha ra varastanud ja mulle selle kohta valetanud kaugemas perspektiivis vike asi, aga minu 15-aastane sda oli purustatud.

Nd, seitse aastat hiljem rkis ta mulle seda kike. Kuidas me olime seisnud je res ja ma olin elnud: Anna andeks, aga ma pean seda tegema ning tema oli oodanud, et ma ln teda. Aga mina olin teda hoopis suudelnud.