Saar - Mann ja Roosa Rott

Oli ks tdruk nimega Mann, kes vaatas tkk aega oma toas aknalauda. Tal olid silmad nii suured nagu kurgiviilud, kuigi tavaliselt olid ta silmad pris keskmise suurusega, umbes nagu rstitud mandlid. Mannil oli aknalaual terve rodu kingasid ja ta oleks hea meelega nendega jlle mngima hakanud, aga midagi oli valesti.

Keegi oli kingad mber tstnud, teinud neist pramiidikujulise torni. Aga kes see keegi oli, ei osanud Mann melda, sest tal ei olnud ei de ega venda. Olid vaid ema ja isa, aga nemad ei hakkaks kll tema kingadega mngima. Neil polnud selliste asjade jaoks aega.

Suurimat imestust avaldas Mannile kige lemine king. See oli musta vrvi, likiv ja kontsaga tantsuking. ks tema lemmikutest. See oli kige kahtlasem kogu torni juures, sest sinna oli pistetud pruunist paberist kiri. Rulli keeratud ja punase niidiga slm peale tehtud. Kahtlemata peenike ksit. Isa see kohe kindlasti ei saa olla, mtles Mann, tal on liiga jmedad srmed, et midagi nii peenikest teha.

See kiri oli otsapidi pistetud sinna, kus muidu pidanuks olema Manni vikene varvas. Ja kuna see pidi ilmselgelt olema kirjutatud just temale, siis pistis seesama tdruk selsamal laupevasel mrtsikuu hommikul oma kaks srme sinna sisse. Ettevaatlikult, justkui kartes, et jalatsitest tehtud torn vib kokku kukkuda, tmbas tdruk kirjarulli kinga seest vlja. Kahtlemata oli see eriline hetk! See oli niisama eriline, nagu saaks krvast he suure vaigutki ktte vi siis ninast pika rakuivanud kolli. Lihtsalt selle vahega, et see kirjarull oli vaigust ja ninakollist palju ilusam. Paber oli tehtud mingisugusest imehukesest materjalist ja see nr oli nii pehme, nagu oleks ta haldjate ksit.

Tdruk vaatas igaks juhuks le la, kas toa uks on kinni, ja harutas siis slme lahti. Ja rull avanes!

Tere Mann! Kikepealt tahagsin ma sult palju anteks paluda, et ma ei ole vka tupli olnud. Palun ra ole minu peale enam pahhane. Juluvana Uugo ka pahhandas minuka jupa mitu korta. Ta tles, et ma olen olnut laisk sulane ja nii eidohi enam. Ta tles, et ma pean tekema kik uuesdi eaks ja sulle tooma he suure kinkituse. Palun kirjutta mulle ka ja tle, mis ma sulle tua tohiks. See vip olla ks kik mis asi, aka Uugo tles, et see peab su tupa ra mahduma. Ma tahan olla ika sinu pgabik ja lupan, et olen nd tupli.

Sinu pgabik Erki

Mann kis teises klassis ja tal oli lugemine selge. Aga kuna kirja sisu oli nii ootamatu, siis luges ta selle veel mitu korda lbi, et pkapiku jutus kindel olla.

Ma saan soovida endale kskik mis kingituse! sosistas Mann endale, justkui tehes sellega nii, et see talle paremini kohale juaks. Lihtsalt peaasi, et see mu tuppa ra mahuks?!

Tdruk viskas ennast tugitooli lsakile ja vaatas aknast vlja kaugele lbi pilvede. Ta mte lks rndama ja lendas le metsade ja jrvede. le Soome lahe, le IKEA poe friikartulite ja lihapallide. See tegi tiiru le Rootsi ja Norra, tuli tiiruga tagasi Taani kohale ning maandus korra Legolandis. Siis tusis raketina krgele les taevasse, mdus lennukitest, sukeldus kosmose pimedusse ning maandus kuu peal. Jooksis mber selle kaks tiiru ja vaatas uuesti maa peale, mis teda tagasi ootas. Tdruk kihutas otsejoones Vaiksesse ookeani, kus sukeldus delfiiniparve sisse, ning jrgmisena ratsutas sinivaala seljal. Ta kihutas Kariibi mere piraatide laevale ja ji koos Johnny Deppyga limonaadi, mis ei saanud mitte kunagi otsa, ning pikutas maailma kige pehmematel patjadel. Mann kujutas ette, kuidas ta uuesti silmad avas ja peegli ees Elsa kleiti kandis ning Olafile pai tegi

Seda kike oli nii palju. Kike, mida soovida sai ja sda igatseda vis.

Manni emal kisid mnikord sbrannad klas ja kui nad millestki suure innuga rkisid, siis nad tlesid uskumatu! Manni arvates tlesid nad seda liiga tihti ja liiga paljude asjade kohta, aga nd arvas tdruk, et on ige hetk sedasama elda.

Uskumatu!

Us-ku-ma-tu!

Appikene, kui lahe!

Mann tegelikult teadis vga hsti, mida ta kige enam soovis. Eks ikka seda, mida ta mitte kunagi ei saanud, kuigi ta oli juba mitu aastat enne snnipeva ja jule seda vanematelt ksinud. Aga tdruku mangumine lppes alati sellega, et vanemad tlesid, et tdrukul on allergia ja see ei ole lihtsalt vimalik.

Ma tahan saada endale kodulooma. Sellist kodulooma, mille vastu mul allergiat ei oleks!

Kui Mann seda tles, siis ta ei teadnud, kas see on vimalik. Aga kuna tegemist oli juluvana isikliku pkapikuga, siis kes teine suudaks tita ta soove kui mitte tema?

kskik, kas koera vi kassi vi merisiga! kskik millist looma, aga sellist, kes mind sgelema ja aevastama ei ajaks!

Ilma pikemalt mtlemata istus Mann laua taha ja kirjutas pkapikk Erkile oma soovi. Ta voltis kirja kokku, pani selle samamoodi kinga sisse ning jalutas toast vlja. Sest ega Mann mingi rumal tdruk olnud. Ta teadis, et pkapikud kivad alles siis, kui toas kedagi teist ei ole.

Jah, isegi siis, kui kes on kevad ja enamik teisi pkapikke peaks oma suurest tst hoopis puhkama ja niteks rannaliival pikest vtma.

Mann ei teadnud, millal see juhtus, aga see vis olla millalgi enne htuski.

Nimelt kui tdruk uuesti oma tuppa tuli ja aknalaual kingadest tehtud pramiiditorni lks vaatama, siis ta kirja enam ei olnud. See oli kadunud nagu tina tuhka!

Oi, kuidas Mann oleks soovinud pkapikk Erkit nha. Siin polnud enam mingit kahtlust, see vike naaskel oligi priselt olemas!

Enne magamajmist mtles tdruk tkk aega, millise looma Erki vib tuua, aga ttt-elda oli seda vga raske ra arvata. See vis olla ju kskik kes! Kui see oli koer, siis see vis olla vga suur ja karvane, nii et tema voodist pool kohta ra vtaks. Vi siis hoopis selline, kes talle kekotti mahuks ja iga asja peale haugataks? Kui see saab olema aga kass, siis neidki on ju igasuguseid. On selliseid, kes ainult magavad, ja selliseid, kes igal pool ronivad ja ringi kivad. Mni tahab ainult ues kia ja igal vimalusel teiste kassidega kakelda. Kuidas Erki peaks teadma, milline neist on kige parem vi talle kige sobilikum? Kas ta ldse vtab neid asju arvesse vi vtab kskik millise esimese ettejuhtuva?

Mann hakkas selle prast isegi natuke muretsema, aga lohutas end mttega, et kuna talle kik koerad ja kassid meeldivad, siis kll talle ka Erki toodu meelt mda on.

Sel htul ji tdruk tavalisest hiljem magama. Viimane asi, mida Mann sellest pevast mletama ji, oli see, kuidas ta seina peal olevat joonistust vaatas. Ta oli selle joonistanud mitu aastat varem, lasteaias. See oli ks roosa kass, kellel oli natuke terav nina ja lhikesed jalad, aga muidu oli pris armas teine.

Hommikul rkas Mann selle peale, et ks talveunest rganud krbes tegi ta no peal tiire. Alguses oli see isegi pris mnus ja ta lasi krbsel jalutada kohe mitu ringi, aga siis lks asi liiga hulluks ning tdruk pidi ngu sgama hakkama. Krbeste vastu tal allergiat ei olnud, aga sgelema ajasid nad teda millegiprast ikkagi. Mnikord ta mtles, et vib-olla oli krbeste jalgade kljes mingi aine, mis sgelemist phjustas, aga ta ei olnud seda judnud veel vlja uurida.

Mann jooksis uuesti akna rde ja uudistas, kas pkapikult pole kirja tulnud.

Uskumatu! Ja ongi! tles tdruk ja tmbas ilma pikemalt mtlemata jrjekordse pruuni kirjarulli kinga seest vlja. Tdruku uudishimu oli suur ja ta keel kis hest suunurgast teise.