• Complain

Remsu - Rüdimoisi isa

Here you can read online Remsu - Rüdimoisi isa full text of the book (entire story) in english for free. Download pdf and epub, get meaning, cover and reviews about this ebook. publisher: Digipuuk, genre: Detective and thriller. Description of the work, (preface) as well as reviews are available. Best literature library LitArk.com created for fans of good reading and offers a wide selection of genres:

Romance novel Science fiction Adventure Detective Science History Home and family Prose Art Politics Computer Non-fiction Religion Business Children Humor

Choose a favorite category and find really read worthwhile books. Enjoy immersion in the world of imagination, feel the emotions of the characters or learn something new for yourself, make an fascinating discovery.

Remsu Rüdimoisi isa

Rüdimoisi isa: summary, description and annotation

We offer to read an annotation, description, summary or preface (depends on what the author of the book "Rüdimoisi isa" wrote himself). If you haven't found the necessary information about the book — write in the comments, we will try to find it.

Remsu koolilood Tartus ppimise ajast. Lugu on tsielutruu, remsulik, mnusa lopsaka huumoriga ja algab kirjandusklassikalikult - Kui Kolla 2. septembril kooli judis, oli tema pink juba ra vetud... filmireisr Gregor unroosist.

Remsu: author's other books


Who wrote Rüdimoisi isa? Find out the surname, the name of the author of the book and a list of all author's works by series.

Rüdimoisi isa — read online for free the complete book (whole text) full work

Below is the text of the book, divided by pages. System saving the place of the last page read, allows you to conveniently read the book "Rüdimoisi isa" online for free, without having to search again every time where you left off. Put a bookmark, and you can go to the page where you finished reading at any time.

Light

Font size:

Reset

Interval:

Bookmark:

Make
Olev Remsu Pstke mind palun pstke Remsu koolilood Tartus ppimise ajast Lugu - photo 1


Olev Remsu
Pstke mind, palun pstke
Remsu koolilood Tartus ppimise ajast. Lugu on tsielutruu, remsulik, mnusa lopsaka huumoriga ja algab kirjandusklassikalikult - Kui Kolla 2. septembril kooli judis, oli tema pink juba ra vetud...

Tartu-romaani esimene osa

Kui Kolla 2. septembril kooli judis, oli tema pink juba ra vetud. Seal laias mingi talle tiesti tundmatu pannkoogingu, ise veel kahupine ja jssakas, ausna, tpselt nagu stepivenelane Magasini tnava igeusu kirikust. Viimase rea aknapoolne koht, see oli auasi, sealt vis tnavale vaadata, sealt paistis vangla, kolmekorruseline, kole, tsaariaegne, trellitatud akendega kivihoone. Oli nha, kuidas tunnimees, pika tgiga pss lal pss oli kokkuvttes pikem mehest -, edasi-tagasi marssis, muudkui hest tumerohelisest vahiseenealusest teiseni, metallist kontsaplekid kirsavoide taldadel kilksusid trotuaariplaatidel klks-klks. Tegelikult oli seal tiesti tavaline silutud kivilahmakatest knnitee, tpselt nagu vanglamajast edasi ja tagasi, ainult et vanglamaja ees oli see roheka aiataraga piiratud, nnda et kijad pidid jnksu sisse tegema, astuma siduteele selleks, et vanglast mda saada.

Kollal oli ammu nuks vtnud tmmata piirdeaia lipile kriidiga haakrist, siis, kui tkpssiga pilusilmne jupats parajasti seljaga sinu poole sinust kaugemale marsib. Kindlasti nudis plaan kestvat luuret oma piilupaigast, vahisoldatite harjumuste jlgimist kas nad vaatavad le la tagasi vi mitte, ja kui tihti nad seda teevad -, pealegi oli Kolla selles pingis istunud uhkes ksinduses terve seitsmenda ja pool kuuendat klassi, prast seda, kui ta plispinginaabri Urmo ema oli koolis kaebamas kinud, et Kolla mjub tema poja pshholoogiale halvasti, palunud nad lahutada.

See on minu koht, prahvatas Kolla, ja ausna, teda tegi kadedaks kohahivaja ksitsikootud hall pdrakampsun, see on siis kampsun, mille rinnal hppasid kaks ptra teineteisele vastu le pisikese kuuse. Tema, Kolla, pidi kima kige viletsama ja odavama sinise dressiga, srgi ja pkstega, need olid knarnukkidest ja plvedest ja kistest hirmsasti vlja veninud. Tal oli paremal puusal ksainus tasku, nneks ulatus see plveni, sinna mahtus roppumoodi igasugust trni.

Sinu koht? Kuhu see kirjutatud on? Millega sa testad? irvitas talle vastu see pannkook, vahtis veel lauda, tstis les sahtliklapigi, laiutas ksi, endal rohelised silmad kavalalt vidukil. Neetu!

Pime oled peast vi? Mis see siin on!? krgatas Kolla ja nitas npuga tepoolest, ta oli kunagi ammu mingi igava tunni ajal, kui vljas oli juba pime aga mullu kisid nad kooli htupoolses vahetuses - lausahtli phja liganud oma nimethed N. M., need sinise tindiga lbi immutanud, nnda et pidid silma torkama isegi krsale, kes teise pinki nuuskima tuleb.

N. M! N.M! Kuidagi vga tuttav tuleb ette... pistis see uus ngu kuidagi muginal naerma. Aah, ige jah! Need on peldikuthed! Kas siia kiakse sital vi?

Tema nimethed peldikuthed! Ja tundus, et kik teised, kellega Kolla oli sada aastat hes klassis ppinud turtsatasid kuidagi naerma Meiku, Urmo, Liie, Mallika, Krista, Nils, terve klassitis reetureid! Kolla vihastas ennast seaks, ta tormas tollele ohmoonile kallale, andis paar luatit, oleks tolle sihverplaadi ehk priselt ra ehtinud, aga siis kuulis ta, kuidas Nils hoiatas:

petaja tuleb!

Niikuinii oli matsude, hkimiste ja puhkimiste vahele kostnud Liie ohhetamine:

Issand, kui vastikud! Issand, kui vastikud! Ma ei saa...!

Kolla jttis Meiku hoiatuse peale ktsi katki, naeratas klassiruumi astunud psile lahket tervitusnaeratust. Sama tegi too uus, jrelikult veidi ikka mikab asju. Tegelikult peab ta olema tiesti kva pullihakatis, ne ei lasknud endal kohe kaussi mlki la, mtles Kolla.

Tere-tere kigile uuel ppeaastal! Oi, poisid! Mida ma nen! Uus ppeaasta ei ole veel alanud, kui juba ollakse karvupidi koos, lausus proua Knna, nende klassijuhataja.

Kuidas ei ole alanud, kui kell kis? Ta vttis minu koha ra, igustas end Kolla.

Miks ei viks te hes pingis istuda, pilane Nikolai Mjarg ja pilane Riho Rudimois? Teine koht on ju vaba. Lubage tutvustada. Riho Rudimois, nagu ma juba tlesin, meie klassi uus pilane. Riho, vibolla sa rgid pisut endast. Kindlasti oled sa meiega koos kuni keskkooli lpuni, ja kige parem on kohe tuttavaks saada, rkis proua Knna nagu alati reipalt ning lokilammas Riho kargas pingiklapi plaksudes psti.

Mina olen helde sdame ja kuldsete ktega sbralik noormees, kes kindla peale klassikollektiivi sisse sulab, minust tohutult hea meel saab olema, kuulutas see isake irvamisi ning kummardas vasakule ja paremale nagu mingi tohutu estraaditht televiisoris.

Ime veel, et keegi aplodeerinud!

Sihukese kehkadivei krvale Kolla kll ei tahtnud, ta vttis kuni vahetunnini aja maha, seadis end ajutiselt platsi viimase rea ahjupoolses pingis, ka seal oli terve laud vaba.

Kolla tundis, kuidas ninast hakkas verd nrguma, jrelikult sai ta vastu nosu, ise ta seda ei mrganud. Ja taskurtti tal muidugi ei olnud, ta pidi vargsi nina phkima oma meistersportlase dressi varrukasse.

Kuidas te siis suve mda saatsite? Liie, vahest sina teed jutuotsa lahti, pakkus proua Knna. Kus sina oma suve veetsid?

Kraps, oli Liie pingist psti, ent venitas vastamisega, vaatas siia ja sinna, otsekui tahaks, et keegi klassist talle sosistaks talle ette, mida ta tlema peab.

Kll oli Liie ilus! Kastanpruunid, lgadeni, juuksed raamisid pikka, pikesest plenud linnungu, kaarjate kulmude all plesid mustad silmad. Mis plesid! Mitte ei plenud, vaid pletasid Kollat, siis, kui nende pilgud juhtusid ristuma.

Kolla mtis, kas Liie rinnad musta koolivormiplle all on kasvanud. Nils oli nende kohta juba kevadel elnud, et kindlasti on need mutininad kivikvad nagu kigil naissportlastel, tema aga eelistab pehmeid ja maraid.

Kolla oleks kvadega kah nus!

Mina vi... Mina olin Krimmis, Arteki pioneerilaagris... Musta mere res. Seal oli palju hiinlasi Hiinas ja neegreid Kongost. Aga kige mnusamad olid delfiinid nende pikki uimesid oli teinekord lainete vahel nha. ks Moskva poiss tles mulle, et delfiinid rgivad omavahel...

No, kas ei ki pinda? Liie leiab endale poisse igalt poolt, kuhu ta lheb!

Urmo rkis, et isa nitas talle sputnikut. Nad tulnud just umbes ndal tagasi htul hilja isa ja emaga Mozarti kontserdilt ning kki sirutas isa srme taeva poole vaata, poiss, nd nitan ma sulle maailmaimet! Ja testi, kahe sirava the vahel liikunud mustas taevas aeglaselt kolmas, kuidagi tuhmim.

Ainult seda ei ninud, kas oli Ameerika vi Vene sputnik, lpetas Urmo.

Mis Vene? Nukogude inimene tleb, et meie ehk Nukogude sputnik. Kindlasti on sputnike tegijate hulgas ka eestlasi. Jah, see vastab tele, et Ameerikal on pika peale nnestunud mni Maa kunstlik tehiskaaslane kosmosesse lasta, aga need on neil nnda pisikesed, et neid ei ole palja silmaga nha, lausus proua Knna.

Krista oli maal vanaema juures olnud, Mallika tal klas kinud, Nils ujunud le Viljandi jrve, keskel lnud kramp vasakusse jalga.

Noh, mis te arvate, kas ma uppusin ra ei vi ei uppunud? ksis Nils klassilt.

Uppusid kll, aga sind ratati ellu, pistis too Riho, pingivaras. Babajagaa kiirabist ratas.

Pahvatas naeru, isegi Liie muigas. Mis igusega see uus ldse suu lahti teeb, pidagu oma molu mttas!

Meiku rkis, et tema jttis Ameerika markide kogumise jrele, homme toob ta terve albumi kooli ja jagab kigile, kes seda rpast kraami soovivad.

Mina nende marke ei korja, nemad tahavad Kuubale kallale minna. Kuuba on Vabaduse Saar ja Ameerika kardab, et Kuubast tuleb vabadus Ameerikassegi, andis Meiku teada.

Ja Nikolai, kuidas sina oma suve veetsid? ksis proua Knna.

Kolla pidi vastates kogu aeg nina kaudu nurinal sisse hingama, et veri huulele ei valguks. Ta ei hakanud rkima, et kis Tee kommunismile kolhoosis porgandipeenraid rohimas ja teenis umbes rubla-viiskmmend kopikat pevas, ta jutustas sellest, et oli augustis Narvas treeninglaagris ja prast tulid nad seal oma neljasel Eesti meistriks.

Next page
Light

Font size:

Reset

Interval:

Bookmark:

Make

Similar books «Rüdimoisi isa»

Look at similar books to Rüdimoisi isa. We have selected literature similar in name and meaning in the hope of providing readers with more options to find new, interesting, not yet read works.


Reviews about «Rüdimoisi isa»

Discussion, reviews of the book Rüdimoisi isa and just readers' own opinions. Leave your comments, write what you think about the work, its meaning or the main characters. Specify what exactly you liked and what you didn't like, and why you think so.