Gárdonyi - Egeri tähed

Originaali tiitel:
GrdonyiGza
EGRI CSILLAGOK IIII
Budapest 1955

Ojas suplevad kaks last, poiss jatdruk. Vib-olla ei ole snnis, et nad suplevad koos, kuid nemadseda ei tea: poiss on seitsmeaastane, tdruk veel kaks aastatnooremgi.

Nad olid metsas ringi uidanud jasattunud oja rde. Pike krvetas tuliselt. hes kruspaisus oja jrvekeseks, mille laiuses parajasti mahtunuks vankritmber keerama. Jrveke meeldis lastele.

Esmalt kastsid nad ainult jalad vette,siis lksid plvist saadik sisse. Gergelyl said pksikesed mrjaksja nii ta vttiski need ra. Varsti lendas ka srk minema. Jakki sulistasid seal mlemad kahekesi ihualasti.

Supelda vib keegi neid ei ne!Pcsi tee on kaugemal puude taga. Metsas ei liigu kedagi. Kui testikeegi juhtuks ngema, oleks alles keretis soolas! Sest olgu veelpoisiga kuidas on tema pole hrraste laps, aga tdrukuke onauvrse isand Peter Cecey ttreke preili , ja lipsaskodunt vlja kellegi teadmata.

Juba sedasi paljaltki vib kohe nha,et see on hrraste tuvike valge kui piim. Kui ta seal niimoodivees kargleb, lendlevad kuklal kaks vikest heledat patsikest.

Derd, naerab ta poisile, ujume.

Gergks nimetatud khn tmmu poisskeerab selja. Tdrukuke klammerdub ta kaela mber. Gerg hakkabkalda poole sumama, tdrukuke aga siputab jalgu ja tsutab endveepinnal.

Aga kui nad kalda juurde juavad,haarab Gerg rohelisest krkjapuhmast kinni ja vaatab rahutultringi.

Oi, Hall!

Ta tuleb veest vlja ja jookseb puudevahele otsima. Uurib teraselt maapindagi: kuhupoole viivad jljed?

Oodake, Vicuska, hab tatdrukule, oodake, kohe tulen tagasi!

Ja alasti, nagu ta on, lippab poissjlgi mda Pcsi tee poole.

Mne minuti prast ilmub ta tagasivana halli hobuse seljas. Hobusel on peas nrused nrist pitsed.Need olid oheliku otsa pidi olnud seotud looma jala klge, siis agalahti tulnud.

Snatult piitsutab laps hobustkisiilioksaga. Ta ngu on surmani ehmunud. Ta vaatab aina seljataha. Judnud supluspaigani, haarab ta hobuse kaela mbert kinni jalibistab end maha.

Peidame ra! sosistab tavabisedes. Peidame ra! Trklane tuleb!

Paari tmbega on hobune puu klgeseotud. Poiss kahmab maast oma riided. Siis liduvad kaks vikestpaljast last viirpuupsasse. Nad poevad selle taha mullustessemahavarisenud lehtedesse peitu.

Tollal polnud trklased maanteedel harulduseks. Ja sina, mu armas lugeja, kes sa mtled, et need kakslast suplesid selles ojas tnavu suvel, kindlasti pettud. Kus onnd need kaks last, kus? Ja kus on trklane ja kik needinimesed, kes selles raamatus sinu ette ilmuvad, su eesliiguvad, tegutsevad, rgivad, naeravad vi gavad? Prm onsee kik.

Niisiis, pane krvale tnavunekalender, mu austatud lugeja, ja vta mtteis vlja 1533. aastaoma. Selle aasta maikuus elad sa praegu. Ja su isand on kas kuningasJnos vi trklane vi Ferdinand I.

Too pisike kla, kust meie lapsukesedon prit, on peidus hes Mecseki orus. htekokku on seal umbeskolmkmmend samaanist taret ja ks suur kivimaja. Kik aknakesedon liga immutatud luendist. Ka liku maja omad. Muidu aga onneed samasugused lgkatustega majakesed nagu ndisaegsedki.Klakest varjab mberringi mets ja tema elanikud arvavad, ettrklane nende pelgupaika kunagi ei leia. Kuidas vikski ta leida?Tee on jrsk, vankrijlgi pole. Ka torne pole. Inimesed elavad jasurevad vikeses peidetud klas nagu metsamutukad.

Gerg-poisi isa oli olnud Pcsissepaks, nd oli ta juba surnud. Ema oli peale mehe surma kolinudsiia, Keresztesfalvasse, koos oma isa, vana hallipise talupojaga,kes omal ajal oli Gyrgy Dzsa lestusust osa vtnud. Seetttuoli ta ka isand Cecey juures varjupaiga leidnud.

Mnikord kis vanake lbi metsaPcsis kerjamas. Kerjatud kraamist jtkus elamiseks veel talvelgi.Vahetevahel pudenes ka isanda majast ht-teist nende lauale.

Nii oli vanamees selgi peval linnasttulnud.

Mine karjata Halli, oli ta omalapselapsele elnud, ta vaeseke on hommikust saadik smata. Jajooda teda ojas.

Nnda oligi Gerg hakanud hobusegametsa poole astuma. Parajasti kui ta hrraste uest mdus,poetas vike va end lbi aiavrava. Derd, Derd, las matulen sinuga hes!

Gerg ei julgenud vikepreilileelda, et jgu koju. Ta ronis hobuse seljast maha ja viis vasinna, kuhu aga tdruk minna tahtis. va tahtis sinna, kuhuliblikadki. Liblikad lendlesid metsa vahele eks nemad jooksidjrele. Lpuks, silmanud oja, laskis Gerg hobuse sma. Niisattusidki lapsed metsaojja ja ojast viirpuupsa taha.

Nd on nad peidus. Vrisevadhirmust trklase ees.

Nende hirm polnud asjatu. Mne minutiprast kuuldus kuivade lehtede krabinat ning kohe seejrel ilmuspuude alla jaanalinnusulgedega ehitud valge trgi mts ja pruunhobusepea.

Oma vikest tumedakarvalist krbitalutab trklane ratsmeidpidi. Ta vaatab ringi, iendab kaela. Tapilk peatub Hallil.

Nd vib juba nha, et trklaneon tmmu kondise noga mees. Tal on lul phklikarva keep. Peasvalge torbikukujuline mts. le he silma on seotud valge side.Teine silm uurib puu klge seotud Halli. Grimasside jrgiotsustades ei meeldi see talle sugugi. Ometi pstab ta hobuselahti.

Rohkem meeldiks talle kll laps, kedata hobuse seljas oli ninud. Laps on hobuse krval hoopis tulusamkaup. Konstantinoopoli orjaturul makstakse sellise eest kolmekordsethinda. Ent last pole kuskil.

Trklane vaatab lhemate puude taha,uurib ka vrasid. Siis hikab ta ungari keeles: Kus, sa oled,poisu? Tule vlja, vike sber! Annan sulle viigimarju! Tule agavlja! Last ei ilmu.

No tule vlja! ra karda, ma ei teesulle haiget. Sa ei tule? Kui ei tule, viin su hobuse ra!

Ja tepoolest ta vtab mlemadhobused ohelikkupidi kekrvale ning kaob nendega puude vahele.

Tummalt ning kahvatuna olid mlemadlapsed kuulanud trklase snu. Ka viigimarjade pakkumine ei suutnudneid hirmukangestusest vabastada. Kui palju olid nad kodus kuulnudsajatust: Vtku sind trklane! ja juuksekarvu pstiajavaidjutte trklastest! Ei sandanud nad mingi peibutuse peale vljatulla. Aga kui trklane hvardas Halli ra viia, vpatas Gerg.Ta vaatas vakesele otsekui nu ksides otsa, vaatas sellise noga,nagu kipitaksid tal pinnud jalgades. Viib Halli ra! Mida eldaksekodus, kui ta ilma Hallita tagasi lheb?

Vike va ei vastanud kigi nendemtete peale midagi. Surmkalbelt kssitas ta poisi krval. Suuredkiisusilmad lksid hirmust niiskeks.

Ja Hall lks. Gerg kuulis ta samme.Vga aeglased sammud on Hallil. Kuivad lehed sahisevad korrapraseltta kapjade all. Niisiis trklane viib ta ra, tepoolest viib!

Hall... pudeneb Gerg nutuksvirildunud suust.

Ja ta tstab pea.

Lhebki Hall, lheb. Lehed sahisevadta kapjade all. Oh sa rumal!

Siis aga unustab Gerg hirmu, kargab,psti, tormab niisamuti, ihualasti, Hallile jrele.

Onu! hab ta vrisedes. Onutrklane!

Trklane jb seisma ja irvitab;

Oo seda hirmsat meest! Paljastabhambaid, nagu valmistuks hammustama.

Onu, Hall... haliseb Gerg nuttes.Hall on meie oma...

Paarikmne sammu kaugusel jb taseisma.

Kui teie oma, eks tule siis, vastabtrklane, tule vta.

Ja ta laseb Halli oheliku kest lahti.

Laps neb nd ksnes Halli. KuiHall kohmakalt liikuma hakkab; hppab ta ettepoole ja kahmabohelikuotsa pihku.

Samal silmapilgul on ta kinni vetud.Trklase suured tugevad srmed klammerduvad ta nrga vikesepalja ksivarre mber ja ta lendab krvi selga, otse sadulasse.

Gerg kisendab.

Vait! siristab trklane, tmmatesvlja oma pistoda.

Ent Gerg karjub veelgi kvemini: