Kukk - Grammofonide müsteerium

Autor: R Kukk
Pealkiri: Grammofonide msteerium
Vljaandmise aeg: 2012

hel vihmasel peval istuvad kaks poissi terrassil ja arutavad omavahel

Mart: Kuule Jaan, mida me tna teeme? Sellise koerauputus ilmaga ei tulemeil jalkast kll midagi vlja.

Jaan: Seda nd kll. Me vime siis ju toas peitust mngida.

Mart: Pris segi oled linud vi? Olen ma sul mingi 12 aastane,kellele meeldib lolli mngida.

Jaan: Jah sa oled. Alles leeile mngisime ju peitust.

Mart: Kuule siis olid meil ju naabriplikad ka kambas. Tead kui lahe onkuskil pimedas nurgas plikasid kabistada. Nemad arvavad, et ma kogemata krabanneid.

Jaan: No seda nd kll. Aga mida me siis tna ikkagi teeme?

Mart: Lhme vaatame mida vanamees teeb. Tal ju alati huvitavad ideed,kuidas pev htasse veeretada.

Jaan: Vana on oma toas, ta loeb seal raamatut lhme sinna.

Nii seadsidki poisid sammud vanamehe uberikku. Viksesse tuppa oli vgapalju asju kuhjatud. Vanamees justkui ei suuda oma mlestustest lahti elda.Tema jaoks on igal asjal oma vrtus. Isegi vanad riided, mis auklikuks kantud,hoiab alles. Nii ta siis elabki oma varanduse otsas, nagu ta ise sedanimetab.

Vanamees, kes ennist oli toas ja luges raamatut, on nd teadmatasuunas liikunud ja pole temast vhimatki kuulda. Niisiis poisid olidhmmeldunud, nhes lugemisprille ja raamatut maas vedelemas.

Mart: No nd on kll imelik lugu. Vanameest pole.

Jaan: Vlja ta ju ometi ei linud selle tormiga. Tema vanad kondid eipea sellisele tuule ja vihma rsimisele vastu.

Mart: Sul on igus. Siis peab ta ju ometi siin samas majas olema.

Jaan: kki lks pningule. Seal ka ju paras kolikamber, kus taaeg-ajalt vanu asju tuhnimas kib.
Mart: Jah ... meenutab oma lapseplve mlestusi.

Jaan: Mida on oma vanadest katkistest trussikutest mletada?

Mart: Aga ned vanamehel on.

Jaan: Mis? Kas mina peaks ka oma sitased pksid alles hoidma, etkunagi vanas eas midagi meenutada oleks.

Mart: Miks mitte. Meenutad seda kuidas sa noorena sita jrgi haisesid.

Jaan: Sina haised! Igavene kuserott.

Mart: Tohohh. Naabri Mari kll nii ei arva. Ta tleb, et ma olen kigekenam ja kasitum poiss terve kla peal.

Jaan: Sina ja su Mari. Parajad kusikud mlemad.

Mart: Kui sa just ei taha, et kogu kool teada saab, kuidas sa eelmiselsuvel snnikuhunnikusse omale onni tegid ja seal pihku tagusid, siis ole paremvait.

...ja vaikus tuligi...

Pningule judes tungis ninna vastik kopitanud hais, mis neistvanadest asjadest immitseb.

Vanameest polnud siingi. Isegi suure tuhnimise ja otsimise peale eileitud meest kuskilt. Mardile ji aga silma ks tolmune grammofon. Sellel olidvrsked kejljed, nii et seadet oli alles hiljuti kasutatud. Taolised vanadmasinad ttavad vedru mehhanismiga ja vimalik, et les keerates suudab grammofonveel tnapevalgi hlt teha. Nii asuski Mart kohemaid vnta otsima.

Mart: Jaan, sa vnta oled ninud?

Jaan: Ei taha mina su vnta nha.

Mart: Ei ei ... grammofoni vnta on vaja. Peame selle tle saama.

Jaan: Miks me peame?

Mart: See vib meile vihje anda vanamehe kadumise kohta. Ta on sedahiljuti kasutanud, nii et kui me saame masina tle, siis vib see meid temajuurde juhatada.

Jaan: Ma ngin vnda taolist asja vanamehe uberikus. Vib-olla sealsee ongi.

Mart: Mine vaata. Ehk ongi. Ma otsin siit.

Jaan lks kitsast trepist alla ja sisenes uberikku. Vnta seal enampolnud. Ta teadis tpselt kust otsida, sest kuldne vidin oli talle vga hstisilma jnud. Just siis kui ta oli mber pramas, et pningule tagasi minna,mrkas poiss prillid ja raamat olid samuti kadunud. Jaan ehmatas selle pealeniivrd, et ta lausa jooksis pningu poole. Kitsas trepp tundus veelgi kitsam,ja nii poiss koperdas trepil ning li oma varba valusasti ra.

Valusa varbavalu saatel les judes, tabas teda ees seisev thjus.Marti seal polnud ja grammofonist oli vaid tolmune jlg prandale jnud.

Jaan: Mart!! Kus sa oled!

Jaan: See pole naljakas! Tule vlja!

Jaan: Ma..art!

Kuid Mart ei vastanud. Jaan tundis end ihuksi suures majas. Kuigi seemaja oli vga vike. Koguni nii vike, et vanamehe uberiku krval paiknes poiste tuba, mis htaegu oli ka kk jaelutuba. Tube majas rohkem polnud ja nii oli ka vimatu Mardil mrkamatultJaanist mduda. Samuti tekitas ksimusi vanamehe prillide ja raamatusalaprane kadumine.

Jaan tundis, et tema mber on salapra rohkem kui tarvis. Nnda ta istustugeva sdamepkslemise saatel seal pningul. Isegi liigutada oli khedust tekitav,sest iga pisemgi hl tundus krvulukustava helina, mis hirmutas poissi veelgi.

Vljas ulus meeletu tuul ja vihma sadas lakkamatult. Katusele langevadpiisad ei ratanud poisis vhimatki lootust rahuneda. Tume krabin ja kksuvadkatusetalad svendasid hirmu veelgi. Ometi ei olnud poisis piisavalt julgust,et seada sammud alla, kus oli palju hubasem ja kenam.

Nii puges Jaan eneselegi mrkamatult ha sgavamale ja kaugemalepningule ning peagi avastaski end kige kaugemast ja pimedamast nurgast selg vastu katusetala.

Poisile tundus, et ta on seal juba vga kaua olnud ja ainsad mtted mistal peas keerlesid olid niivrd hirmutavad, et ta kartis juba iseennastki.

Hirmust kangena jllitas ta ksisilmi pningu luugi poole juskuikartes, et sealt vib tulla keegi ja temagi ra viia.

Nnda vaadates vaid hte punkti, ta silmad muutusid raskeks ning Jaanuinus.

...pisut aega hiljem...

Vanamees, raputades Jaani: Poiss! Mis sa siinteed?

Selle peale Jaan ehmus sedavrd, et lasi omal pksid tis. Tema pilkoli tulvil meeleheidet, nhes vanameest enese ees.

Vanaisa: No mida sa ometi siin pningul ksi teed? Sa tead ju, et seepole sobiv koht lastele mngimiseks. Ja vaata nd end. Sulle on vaja uusipkse.

Jaan: Jah. Ma ehmatasin.

Vanaisa: Tule minuga. Mul peaks hed pksid olema.

Poiss jrgnes khklevalt vanamehele. Nad sisenesid uberikku ja taatotsis lesse hed vanad pksid. Need olid tema noorusaja parimad pksid,millest kll ndseks olid alles jnud vaid rbalad. Ometi lksid need Jaanilejalga ja poiss vis end kuivana palju meeldivamalt tunda.

Jaan: Kus Mart on?

Vanaisa: Arvasin, et ta on koos sinuga.

Jaan: Oli, aga ta kadus ra.

Vanaisa: Kus sa teda viimati ngid?

Jaan: Pningul. Ta leidis grammofoni ja mina tulin siia vnta otsima.

Otsitud vnt lebas tpselt seal, kus Jaan mletas seda olevat.Tolmukihtki veel peal, nii et pole kuidagi vimalik, et keegi oleks seda vahepealliigutanud. Samuti olid maas prillid ja raamat. Jaan oli segaduses. Kuidasvisid need enne kadunud olla? See mte tekitas segaseid emotsioone.

Jaan: Kas see vnt on alati olnud siin? Keegi pole ju seda liigutanud?

Vanaisa: Jah. See vnt on siin olnud juba 3 aastat, nii et seda polekellelgi vaja linud.

Jaan: Ja need prillid ning raamat?

Vanaisa: Ka need on hommikust saati nnda maas vedelenud.

Jaan: Aga me otsisime sind. Kus sa olid?

Vanaisa: Ma kisin vahepeal keldris. Raamatust lugesin, et kelder onmajas kige parem koht loominguliste ja uute ideede tekkeks. Nii ma seal siisterve hommikupooliku istusin ja mtlesin.

Kelder on tiesti thi ja pime, seega ei tulnud poistel phegivanameest sinna otsima minna. Niisiis ks msteerium lahendatud. Vanamees istuskeldris ja mtles.

Aga kus on Mart?

Jaan: Vana? Kas sa testi pole Marti ninud? Ta ju pningul polnud?

Vanaisa: Ei. Marti testi ei olnud pningul. Samuti pole ma teda siinninud ... aga see grammofon, mille te leidsite?

Jaan: Jah, vnta polnud. Tahtsime selle tle panna.

Vanaisa: See on eriline aparaat. Seda ei tohi mitte mingil juhulpuutuda. Selles peitub vgi, millesarnast kusagil varem pole kohatud.

Jaan: Mis vgi? Kas selleprast ongi Mart kadunud?